Hoiu-laenuühistu on kohalikele elanikele finantsteenuseid pakkuv asutus. Tema osakapital koosneb liikmete sissemaksetest ja tegevusest saadavast tulust. Ühing võib saada ka majanduslikku toetust riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt. Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 30 000 eurot. Põhikirjaga võib aga ette näha väiksema osakapitali taseme.
Eesti äriseadustikku muudeti jaanuaris 2019. Uus seadus näeb ette, et hoiu-laenuühistu peab registreerima oma osakapitali Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) krediidiasutuses. See tähendab, et ühingu osakapitali võib registreerida iga krediidiasutus EL või EMP piirkonnas.
Kapitali sissemakse aruanne peaks sisaldama vajalikku teavet ja olema digitaalselt allkirjastatud. Lisaks peab dokument olema kirjutatud eesti keeles. Samuti peaks dokument vastama Eesti äriregistri nõuetele. Kui dokumentide kohta on küsimusi, võite võtta ühendust äriteenuse pakkujaga, kes aitab teid protsessis.
Äriregistris saab hoiu-laenuühistu registreerida, esitades avalduse. Käesolevas avalduses peab ühing märkima osakapitali suuruse, oma liikmete nimed ja isikukoodid. See peab sisaldama ka ühingu revisjonikomisjoni liikmete nimesid. Lisaks võib hoiu-laenuühistu liikmelisuse üle anda ainult neile inimestele, kes vastavad vajalikele nõuetele.
Hoiu-laenuühistute ühinemisel tuleb järgida äriseadustikus sätestatud korda. Ühinemislepingus peaks olema märge selle kohta, kuidas ühistu osamaksete vahetussuhte arvutab. Aruandes tuleks ka märkida, kas ühinemine on kooskõlas rahalise usaldusväärsuse meetmetega.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu kuulutas välja pankroti, jättes 1000 liiget investeeringutest ilmajäämise äärele. Arvatakse, et organisatsioon tegutses püramiidskeemi alusel, makstes hoiuseid uute arvelt. Selle laenud anti välja ka ilma käendusta.
Eestis on hoiu-laenuühistud arenenud kommertspankadest erinevalt.Kui kommertspangad on viimastel aastatel laenuemissioone vähendanud, siis SLA-d on oma tegevust laiendanud. Sellel on mitmeid põhjuseid, sealhulgas asjaolu, et hoiu-laenuühistute tegevuskulud on väiksemad kui kommertspankadel.
Hoiu-laenuühistu peab hoidma kohustuslikku reservkapitali, mis moodustab vähemalt 50% tema osakapitalist. Olenevalt põhikirjast võib see olla suurem või madalam. Kõik kahjud kaetakse kohustuslikust reservist. Ühing võib pidada ka muid reserve. Samuti on põhikirjas täpsustatud, et liikmed võivad oma osakapitali täies mahus, maksimaalselt kahe miljoni euro ulatuses välja võtta.
Hoiu-laenuühistu peab kehtestama ka sisekorraeeskirja. Need reeglid tagavad, et finantseerimisasutus tegutseb vastavalt õigusaktidele ja juhtimisotsustele. Need määratlevad allutamise ja õiguste delegeerimise tingimused, riskide hindamise süsteemi ja mitmed muud olulised asjad. Lisaks on ühingu üldkoosolekul õigus teha ühingut puudutavaid otsuseid.Kui ühingul on üle viiekümne liikme, on vaja moodustada krediidikomisjon.
Eesti pangandussektoris domineerib väliskapital. Eestis on 14 tegevusloaga krediidiasutust. Nende koguvara on 30 miljardit eurot, mis moodustab 110% Eesti SKT-st. Eesti pangandussektori kasumlikkus on kõrge tänu madalamale laenukahjude määrale ning suurele intressitulu ja -kulude vahele. Tema 2019. aasta puhaskasum oli 285 miljonit eurot.
Hoiu-laenuühistu on ühistu, mis osutab oma liikmetele finantsteenuseid. Liikmetel peavad olema sarnased majanduslikud huvid. Ühel haldusterritooriumil võib tegutseda mitu sellist ühendust. Nende pakutavad finantsteenused peavad olema sarnased lõikes 1 kirjeldatutega. Lisaks peavad need vastama makseasutuste ja e-raha asutuste seadusele. Hoiu-laenuühistu asutajad peavad vastama teatud miinimumnõuetele, näiteks olema vähemalt 25-aastane.
Hoiu-laenuühistutel ei ole lubatud liikmeks võtta riigiorganeid ega avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Samuti peavad nad koosnema vähemalt 25 liikmest ja neil võib olla kuni 1000 liiget. Lisaks peab hoiu-laenuühistu registreerima äriregistris oma liikmete nimekirja. Nimekiri peab sisaldama tulundusühistuseaduse SS 15 lõikes 1 ettenähtud andmeid.
Hoiu-laenuühistu võib anda laenu hüpoteegi või muu laenu tagatisel tähtajaga kuni kümme aastat. Siiski ei tohi tema liikmetele antavate eraisiku laen kogusumma ületada liikme poolt makstud osamaksu suurust või liikme osamaksu kahekümnekordset suurust. Lisaks ei tohi tema poolt antavate laenude kogusumma ületada 20 protsenti tema omakapitalist. Lisaks peab hoiu-laenuühistul olema krediidikomisjon.
Hoiu-laenuühistud, tuntud ka kui säästuühistud, on vastastikku kuuluvad organisatsioonid, mis pakuvad oma liikmetele finantsteenuseid. Need on kogukonnapõhised ja eraomanduses olevad üksused ning pakuvad tavaliselt paremaid intressimäärasid kui kommertspangad.
Põhja-Eesti hoiu-laenuühistutel on seadusega kohustus pidada kohustuslikku reservi. Reservkapital peab olema vähemalt pool aktsiakapitalist ja võib olla suurem. Reservi saab ühing suurendada liikmemaksudest, kasumieraldistest ja sellelt teenitud intressidest. Reservi arvelt makstakse välja ka liikmetele makstavad dividendid.
Hoiu-laenuühistu vara hulka kuuluvad selle liikmete sissemaksed, tulud tegevusest, riigi ja kohalike omavalitsuste majanduslik abi ning annetused. Nendest varadest koosneb aktsiakapital. Aktsiakapitali koguväärtus peab olema vähemalt 31 950 eurot. Veelgi enam, osakapital peab alati vastama ühingu netovarale.
Hoiu-laenuühistu loomiseks tuleb taotlejal esitada avaldus äriregistris registreerimiseks. Avaldus peab sisaldama revisjonikomisjoni liikmete nimesid ja aktsiakapitali suurust. Lisaks peavad sellel olema ühingu asutajate nimed, isikukoodid ja aadressid.
Hoiu-laenuühistutele juhindub tulundusühistuseadus. Liikmed ei saa olla riik, kohalikud omavalitsused ega avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ühingul peab olema ka vähemalt 25 liiget. Ühiste majanduslike huvide põhimõttel põhineval hoiu-laenuühistul võib aga olla kuni 1000 liiget. Kui hoiu-laenuühistu on moodustatud, peab selle juhatus esitama äriregistrile oma liikmete nimekirja. Nimekiri peab sisaldama tulundusühistuseaduse SS 15 lõikes 1 ettenähtud andmeid.
Taotlemine EI mõjuta teie krediidiskoori!