Välisvaluutas laenu antakse Eesti kroonides
Enamik pankade väljastatud pikaajalisi laene väljastatakse eurodes ja tarbijatel on võimalik laenu saada oma rahvusvaluutas.Siiski peaksid nad teadma, et tagasimaksmine on seotud konkreetse valuuta vahetuskursiga. Eestis väljastatakse välisvaluutalaene Eesti kroonides. Sellistel juhtudel on pangad veendunud, et leping on seaduslik. Seetõttu kasutavad nad kroonide eurodeks konverteerimiseks kommertskurssi.
Eestis on avatud rahasüsteem, mis võimaldab välisvaluuta vaba sisse- ja väljavoolu. Tegelikult on varem konverteerimata SRÜ valuutad Eestis vabalt konverteeritavad. Eesti Pank fikseerib krooni ja peamiste välisvaluutade vahetuskursse iga päev. Varem määrati need kursid kahekümne tööstusriigi vahetuskursside suhtes. 1997. aasta veebruaris uuendas Eesti Pank oma välisvaluutade nimekirja, lisades sinna kolmteist vähemtähtsat ja pehmet valuutat. Välisvaluutas olevad varad ja kohustused moodustasid 2010. aasta jaanuari seisuga kohustustest ja varadest 44,6%.
Eesti finantssektor on alati olnud stabiilne ja usaldusväärne, mille tulemuseks on kaasaegsed pangateenused ja arenguks vajalik rahapoliitika.Krooni valuutakomitee on aidanud ka Eesti pangandusel kiires tempos kasvada ja areneda. Selle arengu oluliseks komponendiks on see, et Eesti pidi hankima täiendavaks laenuks välispartnereid, võimaldades seeläbi pankadel hankida rahvusvahelist kapitali. Rahasüsteemi stabiilsus ja finantsinfrastruktuuri areng on võimaldanud Eesti pankadel saada osaks suurtest piirkondlikest finantsgruppidest.
Eesti iseseisvuse algusaegadel ei olnud panka Eesti Pank reguleerinud ega ka keskpank seda kontrollinud. Kuid pärast natsionaliseerimist taastati pank BIS-i liikmeks ja sai tagasi oma kullahoiustamise õigused. Seejärel kehtestas valitsus aga Eesti Pangale piirangud, et välismaistele ettevõtetele laenu anda ei oleks lubatud.
Kuni 1992. aasta juunini oli Eesti kroon fikseeritud kursiga seotud Saksa margaga. Eesti krooni kurss oli stabiilne ja selle kõikumisvahemik oli 3%. Riigi valuutakomitee süsteem tagas vahetuskursi stabiilse püsimise seitsmeks aastaks. Olulist välist survet krooni väärtusele aga ei olnud, mistõttu on võimatu garanteerida, et see lähiaastatel ei devalveeri.
Siiski on oluline märkida, et valuutakursside kõikumine suurendab ettevõtte kulusid ja riske ning võib lõpuks viia pankrotini. Eesti liberaalse rahapoliitikaga on pangad asunud laenulepingutesse lisama klausleid, et kaitsta oma kliente võimalike kahjude eest. See kehtib eriti ettevõtete kohta, mis tegelevad Eesti kroonidega. Siiski on oluline meeles pidada, et välisvaluutalaen võib kaasa tuua suurema äririski.
Välismaalt laenamisel piiranguid ei ole
Välispangad saavad Eestis laen internetist pakkuda. Eesti finantssüsteem on küllaltki tõhus ja madala kulustruktuuriga. Välismaiste pangagruppide kohalikud üksused saavad kajastada oma kulusid grupi tasandil, mis aitab hoida riigi intressimäärasid madalal. 2019. aastal oli pangasektori puhaskasum 285 miljonit eurot. Selle finantssektor on üks tõhusamaid ELis. Tegelikult oli selle puhaskasum 2019. aastal 4% SKTst ehk 7,6 miljardit eurot.
Valitsus reageerib ärihuvidele ja on suures osas vaba poliitilisest sekkumisest. Eestis on tugev kodanikuühiskond ja üldiselt ettevõtjasõbralik poliitika. Konkreetsete sektorite või üksikute ettevõtete jaoks pole ilmseid eeliseid. Selle haldusinfrastruktuur on sotsiaalsete distantseerimismeetmete suhtes suhteliselt vastupidav ja sõjavägi on tugeva tsiviilkontrolli all. Luteri kirikul pole märkimisväärset mõju, kuigi see mõjutab avalikku arvamust. Sellest tulenevalt ei ole Eestis piiranguid välismaalt laenamisele.
Eesti on viimastel aastatel järginud lääne institutsioonidega sügava lõimumise poliitikat. Selle paralleelne ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga kutsus esile eliidi tugeva toetuse. Üldsus oli aga euroskeptiline ja on selliseks jäänud kuni viimase ajani. See on aga muutunud ja nüüd on valitsus koalitsioon kolmest erakonnast: EKRE, Isamaa ja teiseks jäänud KE.
Välisinvesteeringud on Eestis tugevad. Eesti on välismaiste otseinvesteeringute osas üks juhtivaid Ida-Euroopa riike. Esialgu tegid Eesti ettevõtted suuri investeeringuid erastamise teel, kuid viimastel aastatel on rõhk nihkunud teistesse ettevõtetesse investeerimisele ja uute ettevõtete loomisele. Rohkem välismaalasi on omandanud edukaid kohalikke ettevõtteid. Pole üllatav, et välisfirmad on teinud Eesti finantssektorisse olulisi investeeringuid. Seega, kui mõtled Eestisse investeerimisele, siis välismaalt laenamisel piiranguid ei ole.
Eesti maksuamet ei kasuta OECD lepingu majandusliku tööandja tõlgendust. Tulevikus võivad nad seda siiski kaaluda. Kontsernisiseseks rahastamiseks on vaja terviklikku äristruktuuri. See peab arvestama Eesti seaduste ja rahvusvaheliste regulatsioonidega. Lisaks peab välisettevõttel olema Eestis kohalik filiaal. Samuti peab ta esitama registreerimistaotluse ja täitma filiaali registreerimiseks vajalikud dokumendid.
Eesti on lähiminevikus parandanud oma struktuurinäitajaid ja vähendanud oma vahet eakaaslastega SKT-s elaniku kohta. Kuigi tema netovõlg on endiselt kõrge, on see üle 20% SKTst. Sellest tulenevalt on hästi näha, miks pangad Eestile laenata tahavad. Kui vajate Eestis laenu, kaaluge hoopis isikliku laenu taotlemist. See võib olla teie ettevõtte jaoks suurepärane võimalus.
Otseinvesteeringuid välismaale arvestatakse residendist otseinvestorite
Ettevõtte tehtavate välismaiste otseinvesteeringute suuruse arvutamisel tuleb arvestada sellega seotud otseinvesteeringute iseärasusi. Näiteks tähendab horisontaalne investeering sarnase ettevõtte asutamist teises riigis oma ettevõttena, vertikaalse investeeringu puhul aga osaluse ostmist ettevõttes, mis pakub täiendavaid tooteid või teenuseid teises riigis.
Välismaale tehtud otseinvesteeringute kogusumma tuletatakse residentidest otseinvestorite ja nende residentide mitteresidentidest otseinvesteeringuettevõtjate varadest ja kohustustest. See hõlmab välisinvesteeringutelt saadavat investeerimistulu. Investeerimistulu jaguneb kolme põhikategooriasse: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud ning muud investeeringud ja reservvarad. Investeerimistulu sisaldab dividende, intresse ja filiaalide kasumi ülekandeid ning otseinvestorite osalust otseinvesteeringuettevõtete jaotamata kasumis. Sellesse kategooriasse kuulub ka tulu võlaväärtpaberitelt või omandiväärtpaberitelt portfelliinvesteeringutelt. Esmaseks tuluks loetakse tulu rendi- ja tootetoetustest.
Otseinvesteeringud välismaale arvutatakse residentidest otseinvestorite ja nende välisresidendist vastaspoole varade ja kohustuste summana. Otseinvesteeringu netoväärtust väljendatakse investori esitatud nõuete ja võetud kohustuste vahena. Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus on netoväärtus. Välismaiste otseinvesteeringute kogusumma on netoarv ja välisinvesteeringute summat näidatakse protsendina välismaistest otseinvesteeringutest päritoluriigis.
Maksebilansi aruandes kajastatakse riigi majanduse tehinguid. Maksebilanss on statistiline väljavõte, mis summeerib residentide ja mitteresidentide vaheliste majandustehingute koguväärtuse. IMFi maksebilansi käsiraamatu kohaselt on tehing residentide ja mitteresidentide vaheline “majandusliku väärtuse voog”.
CSO aruandes arvutatakse välismaised otseinvesteeringud, kasutades suuna ja varade/kohustuste lähenemisviisi. Kahe välismaise otseinvesteeringute arvu erinevus on alla 1 miljardi euro. Nende kahe joonise erinevus sõltub esitusmeetodist. Suunatud lähenemisviisil on suurem välismaiste otseinvesteeringute osakaal kui varade/kohustuste lähenemisviisil.
Maksebilanss (BOP) on oluline näitaja riigi positsiooni kohta välismaailmaga. BOP mõõdab finantsvarade ja -kohustuste netoostmist ja võtmist. See hõlmab majanduse rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja netovälisvõlga. Seda mõõdikut kasutatakse sageli rahvusvahelise finantssüsteemi suuruse määramiseks.
Maksebilanss näitab välismaiste otseinvesteeringute suurust residendist otseinvestorite ja mitteresidendist otseinvesteeringuettevõtete varade ja kohustustena. Andmed hõlmavad kogu majandustegevust, finantskonto tehinguid ja sektorite jaotust. Samuti saab andmeid tõlgendada erinevalt, lähtudes riigi eripäradest. Kuigi see võib olla kasulik, väärib märkimist ka see, et otseinvesteeringud välismaale ei näita riigi SKT kasvutempot.